COVID-19 eriolukord Eestis

12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, mis kehtib kuni 17. maini 2020 k.a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Muudatused tavalises rutiinis mõjutavad muuhulgas koole, kultuuriüritusi ja reisimist. Avalikud kogunemised on keelatud. 

• Eesti Vabariigi Valitsus otsustas ka Schengeni sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutise taaskehtestamise.
• Alates 17. märtsist 2020 on kehtestatud välisriigist tulevatele isikutele liikumisvabaduse piirang ja nad on kohustatud jääma vastavalt tervisedeklaratsioonis märgitud elukohta. 
• Piirang ei kehti järgmiste Eestisse siseneda lubatud ja haiguse tunnusteta isikute kohta:
  • Diplomaatilised töötajad ja nende perekonnaliikmed;
  • Isikud, kes on vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga;
  • Isikud, kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga;
  • Tervishoiutöötajad; 
  • Isikud, kellel on lubatud riigipiiri ületada eesmärgiga oma elukohariiki jõuda;
  • Isikud, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on andnud nende eritaotluse alusel loa Eestisse siseneda. 
• Alates 27. märtsist on suletud kaubanduskeskused, välja arvatud seal asuvad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel.
  • Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.
  • Avatuks jäävates poodides tuleb järgida põhimõtet, et liikuda tohib kas üksi või kahekesi ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt 2-meetrit vahet.
  • Kõigi avatuks jäävate poodide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Avatuks jäävad poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise.
  • Söögikohad ja baarid tuleb õhtuti kella 22st sulgeda, toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu on lubatud ka pärast seda kellaaega.
  • Suletakse meelelahutus- ja lõbustuskohad, näiteks keegli-, bowlingu ja piljardisaalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Eriolukorraga seotud korraldusi uuendatakse Eesti Vabariigi Valitsuse veebilehel: https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis#meetmed

Teave COVID-19 haiguse kohta on saadaval Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviiruse-haigus-covid-19  
 

Töötingimused 

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad tööandjad ja töötajad tegema koostööd turvalise töökeskkonna nimel. Tööandja peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada töökeskkonna ohutus ja vältida töötajate haigestumist, sealhulgas töötajatele vajalike hügieenitoodete ja desinfitseerimisvahendite pakkumine ning põhiliste hügieeniprotseduuride meenutamine. Samuti on oluline tagada, et sageli kasutatavaid ruume, esemeid ja pindu puhastatakse ning suuri kohtumisi ja tööreise, mida saab vältida peaks vältima. 

Tööandja kohustuse tõttu luua ja säilitada turvaline töökeskkond on tööandjal õigus nõuda, et haigustunnustega töötaja jääks koju. Tööandja peaks paluma teistel töötajatel jälgida oma tervist ja jääda koju viiruse sümptomite ilmnemisel. 

TÖÖTASU, PUHKUS JA TÖÖVÕIMETUSLEHT

14-päevane liikumispiirang pärast Eestisse sisenemist

Alates 17. märtsist 2020 on kehtestatud välisriigist tulevatele isikutele liikumisvabaduse piirang ja nad on kohustatud jääma vastavalt tervisedeklaratsioonis märgitud elukohta (välja arvatud eespool loetletud erandid). 

Eesti  ravikindlustuse seadus võimaldab maksta hüvitist ajutise töövõimetuse eest ka karantiini korral, kuid sellise hüvitise maksimumtähtaeg on 7 kalendripäeva. Ületava aja osas võivad osapooled kokku leppida kaugtöös (kodust töötamine). Kui kodus töötamine ei ole töö olemuse tõttu võimalik või kui töötaja ei ole nõus kodus töötama, võivad pooled kokku leppida, et töötaja võtab kas tasustatud või tasustamata puhkuse. 

Eesti töölepingu seadus paragrahv 38 reguleerib ka tööandja kohustust maksta töötajale keskmist tasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Erinevate hüvitiste regulatsioonide kohaldamine kohustusliku liikumispiirangu korral ei ole praktikas veel selge.

Töövõimetusleht (haigushüvitis)

Kindlustatud isikul on õigus haigushüvitise saamiseks enda haiguse tõttu või õigus hooldushüvitisele. 

Haigushüvitise korral arvutatakse hüvitise määr 70% töötaja keskmisest palgast. Esimesed 3 päeva on tasustamata, kuid tööandja on kohustatud maksma hüvitist 4ndast kuni 8nda päevani ning haigekassa maksab kindlustatud isiku haigushüvitist alates 9ndast haiguspäevast. Töövõimetuslehe võib väljastada ka töötajale, kui töötaja on olnud otseses kontaktis COVID-19 viirusega nakatunud isikuga.

Kindlustatud isikul on lubatud saada hooldushüvitist juhul, kui ta põetab alla 12-aastast last. Hüvitise arvutamisel lähtutakse 80% töötaja keskmisest palgast alates esimesest päevast.

19. märtsil otsustas valitsus, et märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas.

Töötasu vähendamine

Tööandja võib 12 kuu jooksul ühepoolselt palka vähendada maksimaalselt 3 kuupalga võrra, kui on täidetud järgmised tingimused:

• ettenägematud majanduslikud asjaolud, mis ei allu tema kontrollile;
• tööandja ei suuda pakkuda kokkulepitud ulatuses tööd. 

Enne palkade vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale ka muud tööd, kui see on võimalik ning teavitama ja konsulteerima töötaja usaldusisikuga. 

Töötasu vähendamise teade tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette. 

Kui tööandja vähendab palka, on töötajal õigus:

• keelduda töö sooritamisest proportsionaalselt palga vähendamisega.
• tööleping üles öelda ja tööandja peab maksma hüvitist ühe kuu keskmise palga eest. 

Töötajal on õigus ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele. 

Tööandja ei saa töötajat saata tasustamata puhkusele ilma töötaja nõusolekuta. Pooled peavad püüdma vastastikku leida lahendus, kas kasutada põhipuhkust või tasustamata puhkust sellel kriitilisel perioodil, kuid sellistel juhtudel on vaja töötaja nõusolekut.


Kaugtöö

Töölepingu seaduse kohaselt on kaugtöö poolte kokkulepe, seega ei saa kumbki lepingupool seda kohustuslikuks teha, kui pooled ei ole selles eelnevalt kokku leppinud. 

Kaugtöö sujuvaks korraldamiseks kehtestab tööandja kaugtöö jaoks sise-eeskirjad, kirjeldades muu hulgas tehnilisi lahendusi kaugtöö ja tööandmete esitamise kohta, kui see on vajalik töö paremaks korraldamiseks.

 
Töölepingu lõpetamine majanduslikel põhjustel (koondamine)

Tööandjal on õigus tööleping majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles öelda ja sel juhul on ette nähtud etteteatamise tähtajad:

• töötajatele, kes on töötanud alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
• töötajatele, kes on töötanud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
• töötajatele, kes on töötanud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
• töötajatele, kes on töötanud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. 

Pange tähele, et töölepingu ülesütlemise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni, välja arvatud tööandja pankroti korral. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.

Kui ülesütlemine toimub majanduslikel põhjustel, on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral muud tööd ning teavitama ja konsulteerima töötaja usaldusisikuga.

Riigi toetus eriolukorra puhul

Ülevaade valitsuse meetmest Eesti tööinimeste ja majanduse toetuseks eriolukorras.