Uudised

Uudiskiri / Juuni 2018

Ülevaade viimastest olulisematest maksu- ja õigusvaldkonna muudatustest Deloitte'i maksuosakonna ja advokaadibüroo Deloitte Legal spetsialistidelt

KOKKUVÕTE

UUDISED

  • Muudatused käibemaksuseaduses seoses maksuvabade tehingutega
  • Tekib kohustus avalikustada äriühingu tegeliku kasusaaja andmed

PRAKTILIST ja KASULIKKU

  • Audiitor annab nõu, millised on 5 olulist sammu auditiks valmistumisel
  • Maksuhaldur helistab või kirjutab? Kuidas edasi toimetada?
  • Laopidaja pant – mis see on ja mida peab teadma?
  • Ärisaladuse kaitse Euroopa Liidu tasandil ühtsemalt reguleeritud

AMETIASUTUSTE JUHENDID ja JÕUSTUNUD KOHTULAHENDID

  • Maksuamet avaldas juhendi, kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada
  • Riigikohus: MTA peab maksma intressi õigusliku aluseta tehtud tasaarvestuselt
  • Riigikohus: loetamatu kuludokumendi alusel ei ole võimalik maksukohustust määratleda
  • Riigikohus: oluline on kinnisvara soetuse eesmärk
  • Ringkonnakohus: deposiitintressmäära on võimalik kasutada seotud isikute vaheliste tehingute hinnastamisel

PLANEERITAV ÕIGUSLOOME

  • Maksukorralduse seadusesse planeeritakse sisse viia muudatused
  • Käibemaksuseaduse planeeritavad muudatused seoses vautšerite ja elektroonilise teenuse maksukäsitlusega ning lihtsustatult impordi deklareerimisega
  • Tulumaksuseadust täiendatakse mitmete maksudest kõrvalehoidumist takistavate sätetega

 

UUDISED

Alates 1.05.2018 jõustusid mõningased muudatused käibemaksuseaduses:

  • Lisati maksuvabade sotsiaalteenuste hulka viis täiendavat teenust, mis siiani olid maksustatavad.
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühiku võõrandamine ja sellise väärtpaberiga seotud tehingud on maksustatud 20% käibemaksuga.
  • Siseriikliku pöördmaksustamisele kuuluvate metallide loetelust on välja jäetud mõningad tooted, mille osas ei ole täheldatud maksupettusi.
  • Nõuded arvele, mis on esitatud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva tehingu eest.

 

Tekib kohustus avalikustada äriühingu tegeliku kasusaaja andmed

Alates 1.09.2018 tekib kohustus avalikustada äriühingu tegeliku kasusaaja andmed äriregistri infosüsteemis. Tegeliku kasusaaja andmed peab esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Esitatud andmete muutumise korral esitatakse uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul. Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitatakse andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel.

Lisainfo: Liisu Lell, Deloitte Advisory juhtiv maksunõustaja, llell@deloittece.com

 

PRAKTILIST ja KASULIKKU

Audiitor annab nõu, millised on 5 olulist sammu auditiks valmistumisel

Raamatupidamise aastaaruande audit on paljudele ettevõtetele seadusest tulenevalt kohustuslik ning mõnedes ettevõtetes viiakse see läbi omanike soovil vabatahtlikkuse alusel. Igal juhul võiks see olla protsess, mis on ajaliselt ning mahuliselt ette planeeritav mõlema osapoole, nii ettevõtte finantsjuhi / raamatupidaja kui ka audiitori, töökoormuse juhtimiseks. Monika Peetson annab oma praktika põhjal mõned märksõnad ja soovitused, millest on abi auditiks valmistumisel.

Artikkel: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2018/04/06/5-olulist-sammu-auditiks-valmistumisel

Lisainfo: Merli Oago, Deloitte Audit audiitor, moago@deloittece.com

 

Maksuhaldur helistab? Kuidas edasi toimetada?

Tänane seadusandlus ei reguleeri maksuhalduri kontakteerumist ja nõustamist ning sellega seotud õigusi ning kohustusi. Seetõttu on kasulik iga kord konsulteerida maksunõustaja või juristiga. Lisaks konsulteerimisele asjatundjaga, on hea meeles pidada mõningaid soovitusi suhtlusel maksuhalduriga.

Lisainfo: Kristiina Stokkeby, Deloitte Advisory maksunõustaja, kstokkeby@deloittece.com

Loe lähemat siit.

 

Laopidaja pant – mis see on ja mida peab teadma?

Laopidaja pant – esmalt tundub kauge ja igav, eks? Vähemalt nii võib arvata. Hiljutisest õigusnõustamisega saadud kogemusest võib aga öelda, et laopidaja pandiõiguse rakendamine võib kujuneda ootamatult kirglikuks ning pingeliseks.

Lisainfo: Simo Soolo, Advokaadibüroo Deloitte Legal advokaat, ssoolo@deloittece.com

Loe lähemalt siit.

 

Ärisaladuse kaitse Euroopa Liidu tasandil ühtsemalt reguleeritud

Euroopa Liidu tasandil on 2016. aastal vastu võetud ärisaladuse direktiiv (EL) 2016/943, mis reguleerib ärisaladuse kaitset ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastu. Liikmesriikides on ärisaladuse kaitse senini olnud küllaltki killustunud ning direktiivi eesmärgiks on ärisaladuse kaitse ühtlustamine.

Eesti õiguses kehtiv regulatsioon nii konkurentsiõiguses, äriseadustikus kui ka võlaõigusseaduses, ei taga seni ärisaladuse kaitset piisavalt. Samuti ei käsitata ärisaladust Eestis intellektuaalomandi liigina. Eesti kohtud on ärisaladuse mõiste sisustamisel lähtunud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-lepingus) sätestatust, millest lähtub ka ärisaladuse direktiiv. Direktiiv määratleb ärisaladuse õiguskaitse ulatuse ning sätestab lisaks tekitatud kahju hüvitamise kohustusele võimaluse ärisaladuse omajal nõuda oma õigusi rikkuvate kaupade turult eemaldamist.

Lisaks analüüsib artikkel karistusõiguslikku vastutust ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise korral ning vaatleb võimalikku kaitseulatuse muutumist juhul, kui ärisaladus oleks käsitatav intellektuaalomandi liigina.

Lisainfo: Eeva Pajuviidik & Marta Mägi, Advokaadibüroo Deloitte Legal juristid, epajuviidik@deloittece.com & mmagi@deloittece.com

 

AMETIASUTUSTE JUHENDID JA JÕUSTUNUD KOHTULAHENDID

Maksuamet avaldas juhendi, kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

Maksu- ja Tolliamet on andnud välja selgitused, kuidas praktikas eristada aktiivset ja passiivset tulu ning tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine töötasu maksustamisel. Üldreegli järgi on aktiivse töö eest saadud tasu maksustatud palgana (nii tulu kui ka sotsiaalkindlustusmaksudega) ning passiivse tegevuse eest on võimalik maksta dividendi (maksustatud vaid tulumaksuga). Töötasu asendamisel dividendiga säästetakse sotsiaalmaksukulu ning maksuhaldur on seisukohal, et see ei ole põhjendatud ega õiglane teiste maksumaksjate suhtes, kes tasuvad turutingimustele vastavalt töötasult sotsiaalmaksu ja -makseid.

Maksu- ja Tolliameti leiab, et avaldatud palgastatistika on tugipunktiks, mis aitab hinnata, kas dividende maksva äriühingu poolt osanikule määratud töötasu on ligilähedane samas tegevusvaldkonnas ja piirkonnas keskmiselt makstavale töötasule. Oluliselt madalamad töötasud aga peavad olema põhjendatud, vastasel juhul on tegemist maksuriskiga.

Juhendiga saab tutvuda siin: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja

 

Riigikohus: MTA peab maksma intressi õigusliku aluseta tehtud tasaarvestuselt

Riigikohtu tsiviilkolleegium vastas jaatavalt küsimusele, kas MTA peab maksma isikule intressi olukorras, kus hilisemate maksuotsustega määrati isikule tasumiseks suurem maksusumma kui tasaarvestati varasema maksuotsuse alusel.

Nimelt, kui maksuhaldur tasaarvestab kaebaja tagastusnõuded, kuid tasaarvestuste aluseks olnud maksuotsus hiljem tühistatakse, langeb ära ka õiguslik alus tasaarvestuste tegemiseks. Õiguslik alus tasaarvestusteks ei saa tuleneda hilisemast maksuotsusest isegi juhul, kui sellega tagantjärele tuvastatakse, et maksukohustuslasel oli tasaarvestamise ajal tasaarvestatud summaga võrdne või sellest suurem maksuvõlg.

Ehk siis, sellise intressi eesmärk on hüvitada kahju, mis maksukohustuslasele võib tekkida juhul, kui maksuhalduri haldusakt kohustas isikut tasuma suurema maksusumma, kui see oli ette nähtud maksuseaduses. Võimalus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse määramist ei muuda õigusliku aluseta tehtud tasaarvestust õiguspäraseks ega muuda selliselt tasaarvestuselt maksukohustuslasele intressi maksmise kohustust.

Oluline on seegi, kui maksuhaldurile alusetult tasutud summa ja sellelt arvutatud intress tagastatakse maksukohustuslase ettemaksukontole, on maksuhalduril võimalik seda tasaarvestada muude maksuhalduri hallatavate nõuetega. Aga samas, kui maksukohustuslane taotles enne haldusakti kehtetuks tunnistamist või muutmist alusetult tasutud summa ja sellelt arvutatud intressi tasumist oma pangakontole, ei ole tasaarvestus ettemaksukontol võimalik.

 

Riigikohus: Loetamatu kuludokumendi alusel ei ole võimalik maksukohustust määrata

Maksuhaldur oli lugenud ettevõtlusega mitteseotud kulude hulka ka niisuguseid kulusid, mille algdokument polnud maksuotsuse tegemise ajal enam loetav.

Riigikohtu kolleegium leidis aga, et maksuhalduril ei saa algdokumendi loetamatuks muutumise korral tekkida põhjendatud kahtlust, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kulutustega.

Olukorras, kus dokumendist ei nähtu ostetud kauba või teenuse sisu ja samas ei saa isikule ette heita dokumentide loetamatuks muutmist, lasub tõendamiskoormis maksuhalduril.

Antud kaasuses olid kuludokumendid võetud isikult ära kolm aastat varem toimunud läbiotsimise käigus ning tal puudus igasugune kontroll dokumentide säilimise üle ning ka võimalus tagada nendelt samadelt dokumentidelt nähtuvate andmete säilimine.

Maksuhaldur oli isiku suhtes teinud vastutusotsuse[1], mis tugines maksuotsusel[2].

Vastutusotsuses võib maksuhaldur süü vormi võrreldes maksuotsusega täpsustada või ümber hinnata, kuid otsene vastuolu maksuotsusega paneb maksuhaldurile kohustuse esitada täiendavaid tõendeid. Antud juhul ei olnud maksuhaldur maksuotsuses viidanud, et tegemist oli tahtliku rikkumisega, ent oli sellisele arvamusele jõudnud vastutusmenetluses. Oluline on see muuhulgas ka aegumise seisukohalt. Siin kolleegium toetas maksuhalduri õigust täpsustada süüvormi vastutusmenetluses tingimusel, et maksuhaldur ei ole tahtlust maksuotsuses välistanud.

Veel rõhutas Riigikohtu tsiviilkolleegium seda, et isik võib vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik ei esitanud, ning et isikul peab vastutusotsuse adressaadina olema tegelik võimalus vastutusmenetluses tuvastatud asjaoludele vastu vaielda. Oluline on ka see, et vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga.

 

Riigikohus: oluline on kinnisvara soetamise eesmärk

Vaba raha kinnisvarasse investeerimine kogub ettevõtete hulgas populaarsust. Kuid mitte igalt kinnisvara soetuselt ei ole lubatud sisendkäibemaksu tagasi küsida. Käibemaksuseaduses on sätestatud piirangud käibemaksu mahaarvamiseks, kui tegemist on maksuvaba tulu tarbeks soetatud kinnisvaraga või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Maksu- ja Tolliameti huviorbiidis on ettevõtted, kes kinnisvara ostul sisendkäibemaksu tagastustaotluse esitavad ning erilist tähelepanu pööratakse kinnisvarale, mille kasutusotstarbeks on eluruum. Sellises olukorras peab kinnisvara kasutamine äritegevuseks olema tõendatud, sest tõendamata olukorras on alust arvata, et osutatakse maksuvaba teenust või juhatuse liikmed asuvad seda kasutama isiklike eluruumidena.

Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2016. aasta otsuses nr 3-3-1-47-15 ja 18.12.2017 aasta otsuses 3-15-2961/28 on Maksu- ja Tolliamet viidanud hoone- või hooneosa kasutusotstarbele ning pannud kahtluse alla elamu kasutuse maksustatava käibe tarbeks. Euroopa Kohus ja Eesti Riigikohus olid seisukohal, et korteri ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi käibemaksuseaduse kontekstis eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel viia alati õigele tulemusele ning maksukohustuslasele tuleb anda võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et korter soetati majandustegevuse tarbeks. Kui äriplaani teostamiseks pole õiguslikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus sisendkäibemaksu koheseks mahaarvamiseks ka juhul, kui kinnisasja ei asuta kohe majandustegevuses kasutama.

Eluruumi soetamisel ettevõtluse tarbeks tuleb jälgida, kas soetamise eesmärk annab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse või mitte. Maksukohustuslane peab olema valmis maksuhaldurile tõendeid esitama ning seejärel saab maksuhaldur hinnata äriplaani teostatavust, usutavust ning seaduslike piirangute puudumist. Seega on maksukohustuslasel soovitatav juba planeerimise ja äriplaani koostamise perioodil nendele aspektidele mõelda ning vajalikke dokumente (äriplaan, maakleri kinnitus, rendileping) koguda, see võimaldab paremini selgitada käibemaksu mahaarvamise õigust ning võib tagada kiirema käibemaksu tagastamise.

 

Ringkonnakohus: kontsernikontol raha hoidmine on pigem võrreldav raha hoiustamisega kui laenu andmisega

Turuhinnast erinevad seotud isikute vahelised finantseerimistehingud tekitavad potentsiaalse maksuriski isikule, kes näiteks annab seotud osapoolele turuhinnast madalama intressiga laenu või näiteks isikul, kes saab seotud osapoolelt turuhinnast kõrgema intressiga laenu. 24. oktoobril 2017 avaldatud kohtulahendis 3-15-2594 lahknesid arvamused juba selles, kas sisuliselt on tegemist laenu andmisega või mitte.

Maksuhaldur oli seisukohal, et sisuliselt on tegemist laenude andmisega, mille eesmärk on intressitulu teenimine. Kontserniettevõttele raha välja laenates astus ettevõtja laenuandja rolli ning äris mõistlikult käituva isiku majandustegevuse seisukohalt on turutingimustele vastava intressimäära lisamine loogiline. Seetõttu kohustati ettevõtjat tasuma tulumaksu saamata jäänud tulult.

Nii ringkonnakohus kui ka halduskohus asusid seisukohale, et tehingud vastavad mitte niivõrd tavapärasele laenule, kuivõrd just raha hoiustamisele deposiidikontol kommertspankades ning tühistasid Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse. Ettevõtja põhjendas deposiidikontoga võrreldavate intressimäärade kohaldamist järgnevate argumentidega:

  • tegemist on mitte-krediidiasutusega, kes ei ole spetsialiseerunud laenude andmisele;
  • eesmärk oli leida finantsinstrument, mis oli sama turvaline nagu arvelduskontol raha hoiustamine, ent pakuks sellest kõrgemat intressitulu;
  • laenu andmisel oleks kaotatud laenusumma likviidsus, kuid ettevõtja kasutas reaalselt võimalust kontsernikontolt raha väljavõtmiseks;
  • kontserni kontol hoidmine andis võimaluse raha kasutada nii, et intressitulu säilis;
  • siirdehind on määratud vastavalt tehingu turuväärtusele, kuna eeskujuks on võetud Nordea panga deposiidimäärad;
  • ettevõtja ei kandnud hoiustamistegevusega täiendavaid tegevuskulusid, mis intressimääras kajastuma peaksid;
  • ettevõtja on küll võtnud arvelduskrediiti pangast, kuid selle maht on olnud väga väike ning seda on kasutatud vaid olukordades, kus rahavoogusid on prognoositud ebatäpselt või nõuded ei ole tähtaegselt laekunud. Suuremate summade puhul oleks raha tagasi nõutud kontsernisiseselt hoiuselt, mida 2011. aastal ka tehti.

Ringkonnakohus märkis, et maksuhaldur küll nimetas paljusid eelmainitud seisukohti tõendamata väideteks, kuid ei suutnud esitada omapoolseid tõsiseltvõetavaid argumente vastupidise tõendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaasuses esinenud olukord sarnanes pigem raha hoiustamisega kui laenu andmisega, mistõttu ei erinenud siirdehind sellise tehingu turuväärtusest ning maksuhalduri otsuse tühistamine on õigustatud. Näites toodud kohtulahendi tulemus oleks võinud olla ka vastupidine, kui maksuhaldur oleks suutnud tõendada, et tehingu näol ei ole tegemist hoiustamisega vaid laenamisega. Mistahes seotud isikute vaheliste tehingute hinnastamisel tuleb lähtuda tehingu reaalsest sisust ning sellest, mis tingimustel toimuks samaväärne tehing mitteseotud isikute vahel.

Lisainfo: Kristiina Stokkeby, Deloitte Advisory maksunõustaja, kstokkeby@deloittece.com

 

PLANEERITAV ÕIGUSLOOME

Maksukorralduse seadusesse planeeritakse sisse viia muudatused. Järgnevalt toome välja neist olulisemad:

  • Täpsustatakse maksuvõla mõistet ning laiendatakse avalike andmete koosseisu.
  • Regulatsioonis kirjeldatakse lisajuhud, millal maksuintressi loetakse ettevõtlusega seotud kuluks.
  • Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli erisused. Maksukontrolli liigina jääb vaid maksumenetlus.
  • Sätestatakse võimalus äriühingut tegelikult juhtivalt isikult vastutusotsusega sisse nõuda tahtlikult tekitatud maksuvõlg.
  • Lisatakse täiendavate andmete esitamine töötamise registrisse.
  • Muudetakse lepinguga võetud maksukohustuse sissenõudmise korda.
  • Piiriülese teabevahetuse valdkonnas tugevdatakse rikkumiste vastast regulatsiooni.
  • Käibemaksuseaduse muudatused seoses vautšerite ja elektroonilise teenuse maksukäsitlusega ning lihtsustatult impordi deklareerimisega.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni olnud Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, kuid kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete vautšereid käsitlevate reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist, on oluline antud valdkonda reguleerida.

Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimustest jäetakse välja nõue, et isiku nullprotsendilise käibe osakaal kogukäibest aastas peab olema vähemalt 50% ning lisatakse laitmatu ärialase reputatsiooni nõue.

Planeeritakse lihtsustada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda. Selleks kehtestatakse piiriüleselt osutatavatele teenustele piirmäär 10 000 eurot, millest alates loetakse teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik. Kuni piirmäära täitumiseni on ettevõtjal õigus järgida maksustamisel oma registreerimisliikmesriigi reegleid.

  • Tulumaksuseadust täiendatakse mitmete maksudest kõrvalehoidumist takistavate sätetega

 

17.04.2018 saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Seaduseelnõus sisalduvate muudatuste peamine eesmärk on võtta Eesti seadusandlusse üle Nõukogu direktiivist (EL) 2016/1164 tulenevad regulatsioonid. Eelnõuga rakendatakse järgmisi maksudest kõrvalehoidumise takistamise reegleid maksubaasi õõnestamise ja maksustamata kasumi siseturult väljapaigutamise takistamiseks: üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad.

Lisainfo: Liisu Lell, Deloitte Advisory juhtiv maksunõustaja, llell@deloittece.com